reede, 17. november 2017

Hakker (teema 10)

Just lugesin Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO. Väga huvitav artikel kõigele kes tahab koodi kirjutama, ja selle osas tippule (see ei tähenda et kõik tipp koodiad on hakkerid, aga hakker kes läheb selle kirjelduse all on kindlasti tipp) jõudma.

Esimine mis see artikel teeb, on hakker ja krakker vahe panemine, ja neid kaks mõisted eraldamine: “he basic difference is this: hackers build things, crackers break them.” See on üks asi mis on uustulejale ei ole kohe arusaadav. Tavaelus enamus inimesi kasutab neid terminit valesti. Hakker on aga “probleemi lahendaja” mitte “koodide murdja”.

Hakkeri filasoofias on 5 nurgakivi:
Maailmas on lõpmatu huvitavat probleeme mis ootavad oma lahendust – ehk hakker on see inimine kes tunneb huvi ja saab hea tunne igasuguste probleemide lahendamises.
Mitte ükski probleem ei tasu kaks korda lahendada – ehk hakker hindab oma ja enda kolleegide aja. Ta jagab vabalt oma lahendused et ajdata säästa teiste hakkerite aega.
Igavus ja tööorjus on kuri – ehk tõeline hakker ei ole kunagi igavuses (vaata punkt 1, tal on alati olemas huvitav probleem lahendamiseks), selleks et tööorjus ja igav momentid vähemaks teha kasutab ta väga lajali automatiseerimist.
Vabadus on hea – ehk vastustundlike täiskasvanud ei ole vaja reguleerida, võimud võivad ainult piirata ja keelata huvitavate probleemide lahendamist. Kuigi siin hakkerit võivad valikuliselt osa oma vabadusest keelata kui see võimaldab neile mingi huvitava probleemi lahendama, kui teist viisi ei ole olemas.
Õige suhtumine ei aseta oskust – ehk keerukate probleemide lahendus on ainuke mille kohta hakkerit üks teist tunnistavad. Kui sa teed kõik muu aga seda ei oska + saa ei ole hakker.

Lugedes seda artiklit mul ei janud mulje et hakkerit on “IT komunistid” (heas mõttes), ja viivad elu “igast võimalikust, igale vastavalt vajadusele”  printsiipi. Nad kavatsevad muuta (ja muudavad!!!) maailm parimaks, jagavad oma saavutusi vabalt ja kõigele. Nagu kommunismi “Kõik inimesed on sugulased” neile ei ole tähtis rass-sugu või midagi muu ainult idiaalide jälitamine, ja probleemide lahendamise oskused on otsustavad.

Kas minust tuleb kunagi hakker? Tõenäoliselt mitte, kuigi nende kultuur minuga hästi istub, ja mulle meeldib probleemide lahendamine, saan sellist tõesti mõnu. Olla hakker oleks küll minu jaoks kindlasti vahva eesmärk, ja selleks saamine suur saavutus, aga kardan et minu sotsiaalselt lubadused ei jätta mulle piisavalt aega et seda ära teha. Nagu artikliss on ka mainitud “nerd” ja “hakker” rühmade vahel on suur katmine, just selle pärast et “Being something of a social outcast helps you stay concentrated on the really important thing”. Kahjuks (või parimaks) ei arva et hakkerite  ideaalid (milledega ma olen nõus, ja igatpidi poolt) saavad muuta minu elu ainsa, või tähtsama eesmärgiks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar